#78 Nõrkus = Tugevus.

“Kuidas palun? Mul pole nõrkusi.” See on üsna läbiv joon, mida me erinevate inimestega suheldes kogeme. Vigade tunnistamine ja haavatav olemine on justkui ühiskondlik tabu, millest keegi väga rääkida ei taha. Igasugused nõrkused vaikitakse maha tooniga, “…aga vaata, mis sa ise teed või vaadake mis teised teevad. Piiri taga on seis veel hullem,”nagu see oleks mingisugune lohutus.

Kuidas käituda olukorras, kus hakkad läbi põlema või oled seda juba teinud? Kuidas sellest rääkida?

Kuna ma ise olen kuu energia ehk perioodilise hea produktiivsusega inimene, siis olen selle teemaga viimasel paaril aastal palju kokku puutunud. Üsna raske on leppida halva produktiivsusega ajal mitte midagi tegemisega ja lihtsalt kulgemisega. Olen töö mõistes talupojaliku kasvatusega ning tööd on vaja teha nii, et veri ninast väljas. Isegi, kui ei ole erilist vooseisundit ja töö tulemused kannatavad.

Meil kõigil on selliseid perioode. Mis on selle juures kõige raskem? Endale selle väikese nõrkusmomendi tunnistamine ja olukorraga leppimine. Eriti, kui sa oled inimene, kes on harjunud kogu aeg tööd tegema ja oma kätest-jalgadest väärtust välja võluma. See on okei. Mitte midagi tegemine ja lühiajaliselt väikese produktiivsusega kulgemine on okei.

Meie keha on tark ning võtab teadlikult hoo maha, et me saaksime natuke puhata, et siis jälle uute ja värskete mõtetega lagedale tulla. Kui sa ujud vastuvoolu ning pingutad iga hinna eest halval perioodil oma torudest midagi välja, siis võtad endalt võimaluse puhata. Nii ei tule ka uued mõtted sinu uksele koputama. Kestlikkust silmas pidades teed sellega endale hoopis karuteene. Proovi näha seda suurt pilti ja pikka perspektiivi.

Nüüd, kui sa oled ennast piisavalt hästi tundma õppinud ja tunnetad, et on tulemas üks rahulikum periood, siis ära oota oma ülemuselt või sõpradelt halba tagasisidet, vaid tee sellest ise esimesena juttu. Isegi, kui see on viimane asi, mida sa teha soovid. See vestlus ei ole kindlasti võilillepärja sidumine, vaid kindlasti keeruline. Kellele selles ületöötamise ühiskonnas meeldib tegeleda alasooritajatega?

Kuidas nõrkustest rääkimine endale võimalikult mugavaks teha?

Peegelda

Esimene samm oma nõrkusest rääkimise juures on saada aru, milles põhjus? Kas see on ajutine ja teed justkui kõiki õigeid liigutusi, aga tulemuste tegemine on pisikese viitega või on tegemist mingisuguse mustriga? Kui see on anomaalia asemel siiski mingisugune muster, siis on aeg ilmselt oma karjäärivalikule pisut pikemalt tagasi vaadata ja järgmisele sammule mõelda.

Vahel annab langusperiood meile teada, et on aeg ennast erineva juurdeõppega täiendada. Vahel aitab ka see, kui panustad oma meeskonna edusse teiste meetoditega tehes nende eest ära mõningaid administratiivülesandeid. Nii oled oma kolleegidele ja organisatsioonile siiski kasulik.

Ettevalmistus.

Enne, kui sa ust kraapima lähed, pane ennast korra oma juhi sussidesse. Küsi endalt, kuidas mu ülemus sellele reageerida võib? Kui valmistad end halvimaks ette, siis oled hästi valmistunud. Eeldusel muidugi, et see sind täiesti verest välja ei aja ning jätad sellest üldse juttu tegemata. “Ma loodan, et ta on täna hea tuju“ on üsna naiivne lähenemine, millega võid endale näppu lõigata.

Võta vastutus.

“Jüri on aeglane, sellepärast ma ei saanud oma tööd teha.” Ma arvan, et see ei ole hea viis oma vestlust alustada. “Mul on sulle halb uudis” aitab selle vestlusega algust teha. See püüab juhi tähelepanu ning saadab üsna selge sõnumi, millest juttu tuleb. Ütle ka otse välja mille või kelle suhtes sa eksisid ning mis halvasti läks.

Mul oli kunagi klient, kes ütles mulle, “Miko, süü on alati kellegi oma. Ega see siis niisama kuskil õhus ringi hõlju.” Me mängime alati “Kes on süüdi” mängu ehk reeglina me ei otsi enne lahendust, kui süüdlane on leitud. Produktiivne ongi siinkohal võtta vastutus ehk võtta süü endale. See jätab meile piisavalt energiat lahendustega tegelemiseks.

Küsi nõu ja abi.

Kuigi sa oled ise väga tark ja tead, kuidas mõõnast üle saada, küsi sellegipoolest lisa arvamuse saamiseks oma juhi käest tema nägemust, juhtnööre. Abi küsimine näitab, et sa austad tema arvamust ja intelligentsust olukord parimal viisil lahendada.

Näiteks: “Ma arvan, et niimoodi saame selle olukorra kõige efektiivsemalt lahendada. Kas see tundub sulle loogiline? On sul endal mingisuguseid mõtteid, kuidas sina seda olukorda lahendaks?”

Vaata tulevikku.

Sinu tulevikule aitab oluliselt kaasa, milliseid pisikesi samme sa täna teed. Võimalik, et pead oma juhiga iganädalased või igakuised üks-ühele kohtumised kokku leppima, et südamelt kõik ära rääkida või siis läbida mingi koolitus, mis su oskused uuele tasemele viib.

Kui probleemid ja alasooritus on siiski jätkuv situatsioon, siis võibolla on aeg vaadata kõigepealt ettevõtte sees mõnda teist positsiooni, mis sinu natuurile paremini sobib. Nii nagu mina liikusin kunagi Shipitwises olles müügi pealt teeninduse poolele. Kui sa oled ise esimene, kes selle küsimuse tõstatab, siis see näitab sinu organisatsioonile mõtlemiselt ja pühendumist. Ma ei tea, miks üks hea juht peaks sellele kuidagi negatiivselt suhtuma?

Iga juhi ainuke ülesanne on eelisjärjekorras teenindada siiski oma inimesi. Kui su inimestel on kõik paigas, siis on su ettevõtte numbrid ka paigas, mitte vastupidi. Kui sul on ettevõttena suur kaadrivoolavus, siis pead korraks aja maha võtma ja mõtlema, kas su juhtimisoskused on sobilikud? Inimesed ju lahkuvad reeglina juhtide pärast.

Ma ei ole ise kunagi ühelgi juhtival kohal töötanud. Küll, aga olen ma töötanud juhtide alluvuses ning tean, mis inimesi tõmbab ja peletab. Klassikalise jäämäe teooria näiteks liigub teatavasti eesriide taga oluliselt rohkem infot, kui juhtivad töötajad teavad.

Mida teha?

  • Keskendu asjaolule, millest situatsioon ja mõõn alguse on saanud.
  • Paku ise lahendusi ja küsi lisaks oma juhi arvamust.
  • Ole ratsionaalne ehk hoidu oma alasoorituse perioodist, kui tühjast-tähjast rääkimist. Suhtu sellesse täie tõsidusega.

Millest mööda minna?

  • Ära pane puusalt. Valmista jutt ette, mida juhile räägid ning ole valmis kõige hullemaks.
  • Ära ilusta oma sõnu. Alusta vestlust “mul on sulle halb uudis”.
  • Ära ignoreeri häirekellasid. Kui sa ei tee tulemusi, siis võibolla on aeg saada oma juhilt rohkem tähelepanu, juhendamist ja õpetussõnu, et oma oskused uuele tasemele viia.

Jäta meelde. Kui sa oled ennast nurka mänginud, siis on sul piisavalt palju oskusi, teadmisi ja võimeid, et ennast sealt nurgast ka välja mängida. Vastused meie küsimustele on meie endi sees olemas. Oluline on see, kas me kuulame ennast ja laseme ennast raskel ajal natuke aidata? Esimene samm lahenduseni on tunnistada, et sul on probleem.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga